Mis on stress?
Stress kui selline on sinu keha reaktsioon väljakutsetele ja nõudmistele. Stress võib meile avaldada positiivset või negatiivset mõju ning see on paratamatu osa elust. Stress täidab olulist eesmärki – see võimaldab meil ohtudele kiiresti reageerida ja ohte vältida. Samas, pikaajaline kokkupuude stressiga võib aga põhjustada vaimse tervise muresid (näiteks ärevust ja depressiooni) või suurendada füüsilisi terviseprobleeme ning isegi soodustada haiguste tekkimist.
Kuigi keegi meist ei saa stressi täielikult vältida, on olemas viisid, kuidas sellega toime tulla. Alati ei saa kontrollida olukorda, kus end leiad, kuid saad kontrollida seda, kuidas teatud olukordadele reageerid ja kuidas kriisidest taastud. Stressi maandavad mehhanismid on eriti tähtsad, sest kui stress muutub krooniliseks, võib see sinu heaolu negatiivselt mõjutada.
Kuidas stressi leevendada?
MOKAfit joogaõpetaja Anya toobki järgnevalt välja 3 praktikat, mis aitavad sinu keha ja vaimu pingelistes olukordades rahustada.
Hingamine
Meile öeldakse, et kui tunned ärevust või stressi siis hinga rahulikult sisse. Sellel ütlusel on tõepõhi all, aga üksnes sisse hingamine ei ole see, mis stressi leevendab. Tegelikult mõjutab meie sügava lõdvestuse eest vastutavat parasümpaatilist närvisüsteemi hoopis väljahingamise pikkus.
Proovi stressi olukorras pikendada väljahingamist. Proovi esialgu hingata nina kaudu 4 sekundit sisse ja 4 sekundit välja ning kui tunned end selles hingamisrütmis mugavalt siis pikenda väljahingamine 6-le sekundile. Keskendu nii teadlikult hingamisele 5-10 minutit. See rahustab närvisüsteemi väga tugevalt.
Tapping
On olemas üks mega äge töörist nimega “Tapping”. Tappingu lihtsad harjutused aitavad sind viia sügavasse rahu seisundisse. Soovitan sõrmeotstega kergelt `koputades’ järjest läbi käia otsmik, terve nägu, rangluud ja rind, kaenlaalused ja pealagi. Samamoodi ka randme välimine ja sisemine külg. Hinga samal ajal hingates rahulikult ja sujuvalt. Proovi ka ise alloleva joonise järgi erinevad punktid läbi koputada ning veendu, et sedavõrd lihtne ja kiire tegevus tõesti toimib.
Keha lõdvestamine
Stressi olukorras kipume õlgu ette viima, mis on nagu kaitsepositsioon. Nii kaitseme ennast energeetiliselt alateadlikult maailma rünnaku eest.
Soovitan pikutada joogablokkide* peal. Asetada üks blokk abaluude vahele täpselt lülisamba joonele pikkupidi teisele tasandile ja teine blokk kukla alla esimesele tasandile, toetamaks pead, et kaelal oleks mugavam. See aitab keha rinnust vabastada, tekitab turvatunde ja aitab end maailmale energeetiliselt avada. Samal ajal kui seda praktiseerid ära unusta vabastavalt hingata ja lubada kehal hingata täpselt nagu ta tunneb sellel hetkelvajalikuks. Kui tunned harjutuse ajal tugevaid emotsioone, siis see on normaalne ja näitab, et keha vabaneb stressist.
* Kui sul ei ole joogablokke, siis võid improviseerida ja asetada mitu patja ning pleedi abaluude alla.
Veel stressi leevendamise viise
Stressi leevendamiseks pole aga kõigile sobivat valikut. See, mis sobib ühele inimesele, ei pruugi sobida teisele. Ja see, mida saad praktiseerida kodus üksi olles, ei pruugi olla teostatav näiteks tööl või avalikus ruumis (näiteks ekstaatilist tantsu on kaubanduskeskuses natuke keeruline praktiseerida). Seega on oluline, et sinu käsutuses oleks mitmesuguseid stressi leevendamise vahendeid, et saaksid valida strateegia, mis sinule erinevates olukordades kõige paremini sobib.
Lisaks Anya välja toodud vahenditele stressiga toime tulekuks soovitavad erinevad eksperdid järgnevaid stressi leevendamise tööriistu.
Mediteeri
Meditatsioon toob kaasa nii lühiajalise stressileevenduse ja ka püsiva stressijuhtimise oskuse. Proovida saab palju erinevaid meditatsiooni vorme – võid välja töötada oma mantra, mida kordad aeglaselt sügavalt hingates, võid hetkeks ennast välja lülitada ja praktiseerida hetkes viibimist. Kui keskendud praegusele hetkele, ei saasa muretseda millegi üle, mis on juba juhtunud või on juhtumas tulevikus.
Mine (loodusesse) jalutama
Jalutuskäik on fantastiline stressimaandaja ja võib mõjuda juba minutitega. Olenemata sellest, kas jalutad korraks kontori koridoris, et stressirohkest tööülesandest puhata või lähed pärast tööd metsa pikale jalutuskäigule, on kõndimine lihtne, kuid tõhus viis vaimu ja keha noorendamiseks.
Kallista sõpra või pereliiget
Füüsiline puudutus võib stressi väga hästi maandada. Kui sa kedagi kallistad, vabaneb oksütotsiin (tuntud ka kui “kallistamishormoon”). Oksütotsiini seostatakse suurema õnnetunde ja madalama stressitasemega.Oksütotsiin põhjustab ka vererõhu langust. See vähendab stressihormooni norepinefriini tootmist ja aitab lõõgastuda.
Söö tasakaalustatud toitu
Vale toitumine võib sind stressile vastuvõtlikumaks muuta. Emotsionaalne söömine ning rasva- ja suhkrurikka toidu söömine võib pakkuda ajutist kergendustunnet, kuid suurendab pikemas perspektiivisstressi.
Tervislik toitumine võib aidata sul pikaajaliselt stressiga võidelda. Toidud nagu munad, avokaado ja kreeka pähklid toetavad meeleolu reguleerimist ja energia tasakaalu.
Praktiseeri joogat
Jooga ühendab endas füüsilise liikumise, meditatsiooni ja kontrollitud hingamise – need kõik pakuvad suurepärast stressileevendust. Järjepidev jooga praktiseerimine loob kindlasti eelised suuremaks vastupanuks stressile.
Jooga pakub mitmesuguseid füüsilisi, psühholoogilisi ja vaimseid eeliseid. Kui sa ei ole joogaga sina peal, siis alustamiseks proovi kindlasti Anya Vinyasa Flow joogat algajatele.
