Lapsed ja tervislik toitumine
Tervislik toitumine laste seas on muutunud viimastel aastakümnetel järjest aktuaalsemaks. Ülekaalulisus põhjustab nii täiskasvanute, kui ka laste seas järjest rohkem tervisehädasid ning lapsevanemad on üha rohkem stressis. Murettekitavad terviseuuringud ja meeletul hulgal reegleid tekitavad järjest rohkem segadust ja on keeruline aru saada, mis siis on lapsele parim. Iga lapsevanem tahab oma lapsele pakkuda toitainete- ja vitamiinirikast toitu, samal ajal võiks ju söögiaeg olla lõbus, õpetlik, stressivaba ja maitseterohke. Kõikide nende kriteeriumite täitmine võib tunduda üsna keeruline.
Kuidas pakkuda lapsele tervislikku toitu, muretsemata iga söömata jäänud köögivilja pärast?
Siin on 9 kerget nippi kuidas enda lapse toitumisega seotud stressi vähendada:
1. Serveeri hommikusöögiks hoopis õhtusöök või vastupidi
Kuidas oleks pannkookidega õhtusöögiks? Miks ka mitte! Kui mõnusad ja tervislikud banaani-kaera pannkoogid sobivad ideaalselt päeva alustamiseks, siis miks ei võiks neid pakkuda ka tasakaalustatud õhtueineks? Serveeri pannkoogid kohupiimakreemi, tilga mee ja marjadega ning lapsed söövad kindlasti taldriku tühjaks.
Ka hommikusöök ei pea alati olema puder või omlett. Seega, kui sinu lapsele meeldib pitsa, siis miks mitte serveerida hommikusöögiks tortilla põhjal minipizza.
2. Ütle “jah” rämpstoidule
Paljud vanemad on võtnud laste toitumisele ´kõik-või-mitte-midagi´ lähenemise. Samas, mitte keegi ei saa alati ideaalselt süüa ja see kehtib ka laste kohta. Pealegi, keelatud vili on alati magusam, seega teatud toitude täielik keelamine, muudab need just rohkem atraktiivseks. Paku oma lapsele 90% ajast tervislikke valikuid, kuid ära unusta ka, et mõni jäätis või šokolaaditükk ei tee sinust halba lapsevanemat.
3. Lõpeta muretsemine
Paljud vanemad muretsevad liialt selle üle kas laps sööb piisavalt, saab piisavalt vitamiine, saab küllalt toitaineid, jne. Ära paanitse kui sinu lapse isu ei ole koguaeg sama ja mõni päev ei ole toitumise koha pealt ideaalne. Laste isud sõltuvad nende päevasest aktiivsusest, meeleolust ja kasvuspurtidest. Paljud vanemad tahavad kontrollida kui palju nende lapsed söövad, kuid see võib tekitada hoopis vastumeelsuse toidukorra suhtes. Samuti on tähtis, et laps õpib tundma oma keha signaale ja otsustab millal tema kõht on täis.
Mitmed kliinilised uuringud kinnitavad, et sundides lapse taldrikut tühjaks sööma, võid anda tõuke söömishäirete tekkimisele tulevikus.
4. Kaasa lapsed söögitegemisse
Kui laps on söögitegemisse kaasatud, on tõenäosem, et ta seda toitu ka sööb. Alusta sellest, et lased lapsel toidukorra planeerida, võta ta võimalusel poodi kaasa ning valmistage toit koos. Võta appi näiteks MOKAfit retseptikogu ja valige lapsega koos välja mõni retsept, mida tervele perele valmistada. Lapsed on väga visuaalsed ning kui retsepti juures on pilt, siis on tal palju huvitavam oma valikut teha.
5. Dipikaste võib imesid teha
Söömine on alati lõbusam, kui toitu saab kuhugi dippida. Tänu kastmele ei ole toit ka nii kuiv ja laste jaoks lihtsamini söödav. Ja seni, kuni lapsed söövad midagi tervislikku, võib dipikaste olla ükskõik mis: jogurt, moos, hummus, vahtrasiirup, ketšup või mõni muu kaste. Tuttavad kastmed sobivad hästi ka uute toitude tutvustamiseks, sest dipikaste võib anda uutele toitudele tuttava maitse ja teha need seeläbi kergemini vastuvõetavaks.
6. Mängi toiduga
Söögiaeg ei pea olema liiga tõsine. Toidust saab teha inimesi, loomasid, nägusid, autosid, jne; juurviljad võib panna hambaorgile virna või hoopis neile piparkoogivormidega kuju anda.
Sööge toitu ainult näppe kasutades või korraldage peen õhtusöök, kus vett juuakse šampuseklaasidest ja taldrikutel ilutsevad salfrätikutest luiged. Lõbusad toidud ja nendega seotud elamused võivad muutuda lemmikuks kogu eluks. Ei hakka ju ilma asjata ka täiskasvanutel vanaema pannkookide või ema jõulupraele mõeldes süljenäärmed tööle.
7. Magustoit ei pea olema ainult preemiaks
Magustoit ei tohiks olla see, mille nimel lapsed soolase roa taldriku tühjaks söövad. Kui valid tervisliku magustoidu nagu värsked puuviljad, omatehtud kaerahelbeküpsised, külmutatud jogurtismuuti või näiteks banaanileib, siis ei ole probleem, et laps saab magustoitu ka siis kui soolane toit ei ole täiesti otsas.
8. Portsjon ei pea olema suur
Enamik vanemaid hindab oma laste mao suurust üle. Kuna laste kõht saab kiiretsi täis ja ka kiiremini tühjaks, siis laste puhul ei pea päevas olema kolm toidukorda. Muidugi ei ole kasulik pidevalt näksida, aga näiteks 5 toidukorda päevas on lapse puhul palju parem kui 3.
9. Muuda puu- ja köögiviljad huvitavaks
Kui oled tüdinud sundimast lapsi puu- ja köögivilju sööma, siis võid proovida neid huvitavamalt serveerida. Kõik teistsugune tekitab lastes huvi. Näiteks võid jäätisevormidesse teha puuvilja ja jogurti jäätist, serveerida tavaliste friikartulite asemel dipikastmega bataadi, suvikõrvitsa või porgandi ’friikaid’.
Kuna mitte kellelegi ei meeldi maitsetu toit, siis ära unusta juurvilju maitsestada – lisa maitseaineid, riivjuustu, vms. Isegi lihtne, aga hästi maitsestatud jogurti dipikaste täiustab ja muudab juurviljad maitsvamaks nii lastele kui ka täiskasvanutele!
Muide, ka külmutatud marjad, puu- ja juurviljad on vägagi tervislikud. Tegelikult võivad suvekuudel külmutatud toiduained olla isegi toitvamaid ja maitsvamaid, kui värsked juurviljad talvel. Külmutatud ja konserveeritud tooteid pakendatakse üldiselt kui need on kõige küpsemad ja toitaineterikkamad. Kui kasutad konserveeritud tooteid (nt tuunikala/puuvilja), siis vali kindlasti vees, mitte õlis või siirupis toitu.
Ära pinguta üle!
Kokkuvõtteks võib öelda, et laste tervislik toitumine ei tohiks lapsevanemas tekitada stressi ja pingeid. Maitsev ja toitev söök ei pea olema keerukas – mee ja külmutatud marjadega kogupiim või tortilla singi ja juustuga võivad olla super õhtusöögid. Ka lapsed tahavad vaheldust traditsioonilisele supile või kartulile ja kastmele.
Proovi vältida meelitusi, ähvardusi ja keelamist, sest see annab ka lapsele muresignaale. Lapsed söövad tervislikku ja maitsvat toitu, kui annad neile eeskuju ja jääd endale kindlaks. Lapsed õpivad korrates kindlat rutiini ja see on pikas perspektiivis tervisliku toitumise võti.
